Warning: strtotime(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np8256/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 56

Warning: date(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np8256/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 198

 PLANEERIMINE 


Palkmaja planeerimine algab krundivalikust. Kohalik vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused. Linnades valdavalt nõutakse palkmaja välisfassaadi katmist laudisega. Projekteerimistingimustega määratakse ka võimalikud kõrguse ja katuse kalde piirangud.

 

PROJEKTEERIMINE


Palkmaja projekteerimisel tuleb arvestada sissesõidutee asukohta, krundil avanevaid vaateid ja põhja-lõuna suunda. Palkmaja hind kalkuleeritakse materjalide ja tööde maksumusest. Iga mittevajalik ruutmeeter on lisakulu. Seetõttu, kui standardprojektide seas sobivat ei ole, on mõistlik tellida individuaalprojekt. Kusjuures meie kogemustel enamus palkmaju valmistatakse individuaalprojektide alusel. Et vältida kulutamist topeltprojekteerimisele, soovitame tellida palkmaja projekti palkmajade tootmisega tegelevatest firmadest. Palkmajade tootjad arvestavad projekteerimisel palgi pikkuste, palkseina konstruktsiooni iseärasuste ja katuse konstruktsiooni toestusega.

 

TOOTJA VALIK


Palkmaja tootja valikul tuleb kindlasti eelnevalt tutvuda tootja näidismajadega. Parema pakkumise hinnavõit võib kiiresti sulanduda suuremate küttekulude või mõnikord ka konstruktsiooni ümberehitusega. Näidismajadel tuleks vaadata „seinte tihedust“. Tappides ja palgivara vahel ei tohi olla vahesid. Välistada tuleks värskest palgist toodetud palkmaja.

 

SOOJAPIDAVUS


Seadmetega toodetud palkmajade tootmistehnoloogia on viimase kümne aastaga oluliselt arenenud. Paarikümne aastatagustest mõõtmistest tulenev varemlevinud arvamus palkmajade soojapidavusest ei pea enam paika. Kindlasti tuleb arvestada katuse, akende/uste ja põranda soojusnormatiividega. Seinte soojakadu moodustab kogu soojakaost ligikaudu 25%. Kõige suurem on soojuskadu katuse kaudu. Seinasoojapidavuse määravad seinaprofiili tuulelukud. Palkide vahel kasutatakse polüpropeenkiust, linavildist või klaasvillast tihendusriba. Katuste ja vahelagede vahel kasutatakse klaasvilla või kivivilla. Põrandates kasutatakse klaasvilla või kivivilla, valatud põrandad soojustatakse benoplastiga.

 

PÜSTITUS


Palkmaja võib püstitada ka ise, kuid nii nagu vannitoa plaatimine, eeldab ka palkmaja püstitus kõikide palkmaja iseärasuste tundmist. Kindlasti peab püstitusel osalema kogenud palkmajapaigaldaja. Palkmaja võib püstitada aastaringselt.

 

HOOLDUS


Peale püstitust tuleb reguleerida vertikaalpostide regulaatoreid ja vajadusel pingutada pingustusvardaid. Vertikaalpostide regulaatorite reguleerimine on lihtne. Regulaatorid keeratakse allapoole kuniks horisontaaltala jääb horisontaali. Reguleerima peab uut maja. Sõltuvalt puidukaitsevahendist tuleb välisseinu katta keskmiselt viie aasta pärast. Et hooldusvälpa edasi lükata, soovitame eelistada looduslikule linaõlile puidulasuure.

 

VAJUMINE


Kuivatatud palksein vajub kõige rohkem esimesed kolm kuud. Esimesena paigalduse käigus vajub palksein soojustuse arvelt, seejärel toimub vajumine profiilikoonustesse. Hilisem vajumine on kuivatatud palkseina puhul 1-2%. Projekteerime oma majad kivikatusega. Raske katus on palkmajale vajalik ja tihendab kiiremini palkseinte horisontaalvuugid. Uste/akende paigaldamisel arvestatakse 2-4%list vajumist ja vahelaed looditakse palgiridasid arvestades. Palkseinad ja mittevajuvad karkass või kiviseinad integreeritakse omavahel vajumisvahede ja vajumisliistudega. Mittevajuvate seinte projekteerimise puhul tuleb arvestada vahelae ja katusekonstruktsiooniga. Mittevajuvad seinad saavad olla konstruktsiooni toestuseks juhul kui kasutada vajumisregulaatoreid, neid aga tuleb hiljem reguleerida.

 

KUIVATATUTUD VÕI VÄRSKE PALK


Värskest palgist toodetud palksein kahaneb ja väändub kuivamise käigus. Kuivamisest tuleneva palgikahanemisega tekivad paari aasta pärast palkseinte tappidesse ja palgivara (horisontaalvuugid) vahele vahed. See aga vähendab oluliselt soojapidavust, sest sein on vastuvõtlikum tuulele. Värskest palgist palksein on vastuvõtlikum palgisinetamisele.

Palkehituseks parim palk on lõigatud talvel. Kuivamisel palk lõheneb, talvel varutud palk lõheneb vähem.

 

KÜTE


Palkmajale sobivad kõik küttelahendused. Soojusenergia on efektiivseim keskkõetava põrandakütte puhul.

 

VUNDAMENT, EHITUSPLATS


Palkmaja puhul on võimalikud kõik vundamendi tüübid. Sobib post-, lint- või plaatvundament. Vundamendi valikul tuleb lähtuda pinnasest. Ehitusplats tuleb ettevalmistada selliselt, et rasketehnika saaks juurde sõita.

 

KOMMUNIKATSIOONID, ELEKTER


Kõik kommunikatsioonid saavad olla ka palkmajal traditsioonilised. Elektrikaablid paigaldatakse varjatult. Soovitame leida elektripaigaldaja enne seintetootmise algust, et leppida kokku elektrikaabli puuraukude asukohad seintes. Elektrikaablid, mis on puitosade lähedal, paigaldatakse rüüsidesse. Kaablite paigaldusel tuleb arvestada sellega, et kaablite paigaldusel peab jääma kaablitesse lõtk.